Gustav Suits
´See on nii imelik, nii imelik ja hää!
Kui laps su sülle heita, peita tahaks pää
ja ainult kuulata su hääle tasast, pehmet kõla,
kui laps, kes tahab jälle hääks ja vagaks saada.´
,,Kerkokell" ema mälestuseks loodud, avaldub hingehelluse teema. Kodumurdeline
keelekuju, sõnastuse valitult maalähedane lihtsus ja meeleolu süvendavad kordused tunduvad
selles luuletuses ainuvõimalikus. Elu ja surma lahutamatus, emahool, poja tänutunne ja
kahjumeel, hilinemiselamus ja enesehinnang ühinevad siin kunstiliselt mõjuvaks tervikuks.
,,Ühele lapsele" pöördub juhuslikult luuletaja teele sattunud tüdruku poole. See laps oli
Suitsule üliõpilastoa üürinud leskproua tütar. Raskemeelse luuletaja ning süütult elurõõmsa
lapse kontrast annab luuletusele sügavuse, tõstab esile tantsuliselt lennuka rütmi ja heldivalt
heatahtliku suhtumise.
´Las´ tantsivad su kergemeelsed jalad,
las´ tantsivad-
oh oleks lahti neil kõik mängu alad
ja päikesemaad
annaabi.ee 
