ÕENDUSE ALUSED JA TÕENDUSPÕHINE ÕENDUS
ÕENDUSE ALUSED JA TÕENDUSPÕHINE ÕENDUS
Eksamitöö
Tartu 2016
Antud eksamitöö põhineb nelja õendusteoreetiku töödel. Välja on toodud õenduse
kesksete mõistete sisu, õendusteoreetikute seisukohad, nende sarnasused ja erinevused
omavahel. Lisaks on kirjutatud õe rollist ja vastutusest tervishoiusüsteemis. Valisin
järgnevad õendusteoreetikud, kelle töid ma lugesin ja analüüsisin: Florence
Nightingale, Virginia Henderson, Hildergard E. Peplau ja Jean Watson.
Õe amet on elukutse, mis on seotud erinevate inimestega. Eriala kohustab õdesid
olema tähtsaks osaks ühiskonnas ning selleks, et aidata inimese, on paika pandud
õenduse kesksed mõisted. Nendeks mõisteteks on inimene, tervis, keskkond ning
õendus.
Florence Nightingale ei defineerinud „inimest“, kui üksikut indiviidi, vaid inimese
suhet keskkonnaga, ning nende vastastikku mõju. [1] Erinevalt Nightingale kirjeldab