EESTI VARAUUSAEG
Presidendi nimetas ametisse kuningas. President teostas kohtuvõimu, tagas avaliku
korra jne. Presidentkonnas oli ka maakohus, mis tegeles tsiviil- ja kriminaalasjadega.
Moodustataks Liivimaa maapäev, mida kutsuti seimik. Selle pidi kokku kutsuma
kuningas. Tegemist on aadlikogunemisega. Ja lisaks aadlile ka igast linnast esindaja,
Riia, Tartu, Pärnu, Võnnu. Liivimaa aadel hakkab nõudma endale suuremat võimu,
Liivimaalaste esindajaks sai D. Hilchen, oli jurist ja ka aadliseisusest. Varssavis
kuninga ja seimi ees pidas ta kõne, kuidas liivimaalased on Poola-Leeduga alati olnud
relvavennad, aga nüüd jäetud kõigest ilma.
1598.võetakse vastu Ordinatio Livoniae II (secunda). Tuleb vastu liivimaalastele,
suurendab nende õigusi. Poola-Leedus mõisteti, et liivimaalased vaatavad meelsasti
teisele poole piiri, Eestimaale. Samal ajal Poola ja Rootsi suhted teravnesid, seega
annaabi.ee 
