Põlvamaa loodus
suure teadusliku tähendusega. Nimelt on Mustjärvest leitud haruldasi räni-
ja ikkesvetikaid. Nohipalu järved ja nende kaldaümbrus (250m laiune
kaldariba) on looduskaitse all alates 1961. aastast.
Põlvamaa jõed on kohati kiire vooluga ja kärestikulised, kohati
rahulikud, pakkudes kõrgete kallastega ürgorgudes matkajatele
ennastunustavaid vaateid. Võhandu ja Ahja jõgi on suurimad jõed, mis
läbivad Põlvamaad. Lisaks veel Lutsu-, Ora-, Leevi-, Hilba- ja Mädajõgi
4
ning mitmed teised jõed ja ojad. Kokku lookleb Põlvamaal ca 40
vooluveekogu.
Võhandu jõgi on Eesti pikim, 162 km, mis algab Saverna küla
lähistelt ning suubub Lämmijärve. Jõe deltaala on kuni Võõpsuni laevatatav.
Võhandu on väga vaheldusrikka veepildiga olles ülem- ja keskjooksul
kärestikuline ning alamjooksul vaga veega. Jõgi kalarohke ning pakub
ideaalseid matkavõimalusi
annaabi.ee 
