Roland Barthes - AUTORI SURM
parodeerivas seoses; kuid on üks paik, kus see paljusus kokku saab, ning selleks paigaks
pole mitte autor, nagu siiani arvatud, vaid lugeja: lugeja on see ruum, kus liituvad kõik
tsitaadid, millest kirjutus koosneb, ilma et ükski neist kaotsi läheks; teksti ühtsus ei ole tema
päritolus, vaid tema adressaadis, ent see adressaat ei saa enam olla konkreetne isik: lugeja
on inimene ilma mineviku, eluloo ja psüü hikata; ta on pelgalt keegi, kes kogub ühele väljale
kokku kõik need jäljed, millest kirjutatu koosneb. Seepärast ongi naeruväärsed katsed
mõista uut kirjutust hukka mingi humanismi nimel, mis silma kirjalikult esineb lugeja õiguste
kaitsjana. Klassikaline kriitika pole kunagi lugejast hoolinud, tema jaoks pole kirjanduses
teist inimest peale kirjutaja. Enam ei saa meid lollitada selliste antifraasidega, mida kor ralik
annaabi.ee 
