Anna Ahmatova
Juba 30. aastatel
alustatud traagiline poeem "Reekviem" ilmus Venemaal alles 1987. aastal. Paljusid
Ahmatova luuletusi hoidsid tema lähedased alles vaid mälus, mitte paberil, sest kardeti "öiseid
külalisi".
1960. aastatel esitati Ahmatova Noobeli preemia kandidaadiks, Itaalias määrati talle
rahvusvaheline kirjanduspreemia, Oxfordi ülikool nimetas ta oma audoktoriks. Luuletajal
lubati küll minna kõrgeid autasusid vastu võtma, kuid tunnustus oma kodumaal oli lootusetult
hijaks jäänud ja mõttetuks muutunud.
Anna Ahmatova suri 1966. aastal Moskva-lähedases sanatooriumis.
Loomingu isikupära:
Poeet Ahmatova (talle ei meeldinud, kui teda nimetati poetessiks) luulekeel on lihtne, kuid
peidab endas sügavaid tundeid: need on naise tunded, väljendatud naisele omases keeles,
mille vene luules loob just Ahmatova. Ahmatova luulekeele uudsust märkas ka tolle aja vene
luule suurim autoriteet Aleksandr Blok. Ta ütles noorele poeedile: "Tuleb kirjutada nagu
annaabi.ee 
