Eesti kunsti ajalugu
võimaldas tal reisida mitmel pool Lääne Euroopas ja peatuda pikemalt kõigi klassitsistide
unistustemaal Itaalias, kus ta maalis rahvatüüpe ja maastikke. Välismaal, Pariisis, maalis
ta ka ristilöödud Kristust kujutava altaripildi Cesise kirikule ja selle teose signeerimisel
kasutas ta esmakordselt lisanime Wiliandi, mis viitas tema sünnimaale. Sinna saabus
Köler uuesti alles 1861.a. 1863 valmisid tema hiljem eriti populaarseks saanud teosed,
akvarellid "Kunstniku sünnikoht", "Hiiunaised kaevul" ja nukrasisuline "Ketraja". Järgmisel
aastal maalis ta portree arstist ja kirjanikust Friedrich Reinhold Kreutzwaldist ning asus
looma suurt feodalismivastast allegoorilist kompositsiooni "Ärkamine nõidusest".
Köleri kunstilised vaated tuginesid klassitsismi esteetikale, mille järgi kunsti eesmärk on
teenida ilu, mille reeglid on igavesed ja kõigile rahvastele ühesugused.
Eesti seltskond tundis ja austas Kölerit kui pealinnas suurt edu saavutanud
annaabi.ee 
