See takistab vee vertikaalset segunemist. Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1-2C, jääga kaetud lahtedes ja rannavetes -0,2 kuni -0,4C. Maksimaalne veetemperatuur on juulis-augustis, olles 16- 19C. Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Läänemere soolsus on umbes 10. 10000g saab soola 1 tonnist Läänemere veest. Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jäävas meres on rohkelt laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid, tuntuim on Hiiumadal. Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Looded on Läänemeres alla 10 cm, lainekõrgus 1-2 m. Läänemere põhjataimestik on liigivaene vetikatest esinevad sini-, rohe-, mänd-, pruun- ja punavetiktaimi. Iseloomulikuks põhjataimeks on pruunvetikas põisadru. Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik, mis on töönduslikult oluline. Õistaimedest on iseloomulikud meriheina perekonna liigid.
Esimestena represseeriti Eesti tippjuhte, küüdati kindral J. Laidoner koos abikaasaga ja K. Päts. Hiljem arreteeriti ükskõik, mis süüdistuse alustel: kunagine osalus vabadussõjas, kuulumine Isamaa liitu, Kaitseliitu kuulumine, kuulumine Eesti aegsesse erakonda. Samuti rakendati pealekaebamissüsteemi. 1941 aasta: SaksaNõukogude sõja puhkemine: 22. juunil 1941. aastal puhkenud sõda andis Eestis märku kõigepealt mere- ja õhusõja näol. Saksa allveelaevad uputasid tulelaeva "Hiiumadal", kaubalaeva "Liisa" ja reisilaeva "Ruhno." Järgnevalt rajati Soome ja Saksamaa ühistööna Soome lahele hulk miinivälju, seati sisse lennukite, torpeedopatide ja allveelaevade vahikorrad- uputati üle 100 Nõukogude laeva. Esimesed sihtmärgid Eesti suunas olid punaarmee baasid Eesti saartel, sõjalised objektid linnades ja raudteemagistraalid. Jalaväel võttis aega, et jõuda kohale. Punaarmee ja Wehrmachti jõud ja kavad Eesti suunal: Saksa väejuhatus otsustas