aastal “Stanford Research Center”-is, muutus ta populaarseks alles alates 1984.a., mil Apple hakkas tootma graafilise operatsioonisüsteemiga mikroarvuteid (Apple Lisat ja Macintoshe), kus kasutati hiirt kõikides toimingutes, v.a teksti sisestamine. Kuna IBM- tüüpi personaalarvutites mindi graafilisele keskonnale (Windows) üle palju hiljem, tekkis seoses hiirega mõningaid tehnilisi probleeme. Algul kasutati arvuti sisse paigutatavat hiireliidese lisakaarti või standartset jadaliidest RS-232 (operatsioonisüsteem võimaldas ainult kahe RS- liidese kasutamist; kui üht kasutati näiteks printeri ja teist hiire jaoks, ei jäänud vabaks enam ühtegi jadaporti). 4. HIIRE NUPUD Hiire nupud pole tavaliselt midagi muud, kui lihtsad mikrolülitid. Algupärasel Apple'i hiirel oli üks klahv, enamik tänapäeva hiiremudeleid on varustatud kahe või kolme klahviga, mille funktsioon sõltub konkreetsest
"Stanford Research Center"-is, muutus ta populaarseks alles alates 1984.a., mil Apple hakkas tootma graafilise operatsioonisüsteemiga mikroarvuteid (Apple Lisat ja Macintoshe), kus kasutati hiirt kõikides toimingutes, v.a teksti sisestamine. Kuna IBM- tüüpi personaalarvutites mindi graafilisele keskonnale (Windows) üle palju hiljem, tekkis seoses hiirega mõningaid tehnilisi probleeme. Algul kasutati arvuti sisse paigutatavat hiireliidese lisakaarti või standartset jadaliidest RS-232 (operatsioonisüsteem võimaldas ainult kahe RS- liidese kasutamist; kui üht kasutati näiteks printeri ja teist hiire jaoks, ei jäänud vabaks enam ühtegi jadaporti). Üldiselt võib eristada kolme peamist hiirefunktsiooni: · Osutamine (pointing) Kui liigutada hiirt tasapinnal, nihkub ekraanil ka hiirekursor, nii et selleg saab osutada mistahes kohale ekraanil. Et küündida ekraani kõikidesse nurkadesse, piisab hiirele
annaabi.ee 
