Kreeka poliitiline ajalugu
päritolu Mausolos (377 353; Kaaria on piirkond Väike-Aasia edelaosas), kes nimeliselt
Pärsia satraabina, tegelikult aga peaaegu sõltumatu võimukandjana käsutas ka mitmeid
kreeka rannikulinnu. Teiste seas allus talle Halikarnassos, millest tegi oma pealinna.
Mausolose toel tõstsid kolm saareriiki Hiios, Kos ja Rhodos 357. a. Ateena vastu
mässu, saades toetust ka juba varem liidust lahku löönud Byzantionilt. Järgnenud nn
liidusõjas sai Ateena eskaader Hiiose juures lüüa. Rahapuuduse leevendamiseks liitusid
ateenlased Pärsia kuninga vastu mässu tõstnud Früügia satraabiga, kes maksis kinni
Ateena sõdurite palga, ent kui levisid kuuldused kuninga kavandatavast karistusretkest,
mille tagasilöömiseks reaalsed vahendid puudusid, pidasid ateenlased targemaks liitlaste
lahkulöömisega leppida. 354. a. rahuleping kinnitas Hiiose, Kosi, Rhodose ja Byzantioni
sõltumatust. Seejärel lahkusid liidust ka Lesbos ja Korkyra. Ateena mereliit jäi küll
annaabi.ee 
