Rassism
mustade ja valgete suhteid on pingestanud pikaajaline rassieralduspoliitika, mille
lõpetamise järel valge vähemus - enamikus hollandlaste järeltulijad afrikanderid ehk
buurid - tunneb oma püsimajäämist tõsiselt ohustatuna.
Rassidevahelisi hõõrumisi esineb aga palju laiemal alal. Nii näiteks olid Hiinas
Nankingi linnas ulatuslikud rassirahutused 1987 - 1988. aastal. Alguse sai asi sellest,
et ühel peol üritas mustanahaline välisüliõpilane tantsida hiinlannaga.
Viimasel ajal on süüdistatud sageli idaeurooplasi, sealhulgas ka eestlasi, rassismis.
Peamiselt on tegemist siiski viimaste harjumatusega suhelda teiste põhirasside
esindajatega, kuna eraldatus on kestnud aastaid.
Eestlased on juba ajalooliselt olnud rassilise segakoostisega rahvas. Keele on siia
toonud algselt mongoliidsesse rassi kuuluvad soomeugrilased. Mongoliidseid
tunnuseid on eestlastel alles jäänud väga vähe. Eestlased jaotuvad tänapäeval valge
põhirassi raames :
annaabi.ee 
