Romantism ja klassitsism
Inglise kujutavas kunstis oli esimesi
romantikuid Johan Heinrich Füssli (1741-1825). Eeskuju võttis ta Michelangelolt ja
maneristidelt ning lisas juurde salapärase heletumeduse. Peamiselt maalis kummalisi
fantaasiaid ("Luupainaja") või stseene kirjandusklassikast. Ka William Blake (1757-1827)
toetus samadele eeskujudele, kuid teemavalikul eelistas ta isiklikku mütoloogiat. Nimelt
ühendas ta piibli- ja antiikaja tegelased omavahel. Nii romantism kui klassitsism olid suured
hiilgeperioodid nii kunstnikele kui muusikutele, andes elu uutele muusika- ja kunstivooludele.
Kokkuvõte
Romantism ja klassitsism olid hiilgeperioodid paljudele muusikutele ja kunstnikele, pannes
aluse mitmele uuele stiilile. Selle ajastu kunstnike loomingud on säilinud ka tänapäevani ning
nendest peetakse suurt lugu, eriti muusikast, mida nimetatakse ajastule vastavalt
klassikaliseks muusikaks. Suurimaks inspiratsiooniallikaks olid antiikkultuurid ja kunstid,
üleüldse igasugune minevik