2. Usuti ,et neiu võivat jaaniöö paiku ilusaks saada, selleks pidi ta minema hiieallikale ja seal oma nägu pesema. Enne pesemist tuli aga näkile allikasse hõbedat visata. Peale pesemist muutus neiu nägu ilusaks ja lisaks jäi kauaks ajaks nooreks. Allikale tohtis minna aga ainult üksi selle tõestuseks: läinud kord kaks neidu kahekesi ühel tekkisid tedretähnid teisel rõugearmid. 3. Usuti jaaniussidesse arvati, et need on vaeslapse pisarad mis rohtu veerenud ja seal hiilgavateks ussideks muutunud. Jaaniussi kojuviijale tuli õnn, ussi tallajale või tapjale õnnetus. Inimesed otsisid jaaniusse, kes neid kõige rohkem leidis sai varsti mehele või naisele. 4. Jaaniööl korjati 9 liiki ravimtaimi millest keedeti keedis, mis oli raviks mitmete haiguste vastu. Lisaks anti neid ravimeid kariloomadele ja suitsetati mesipuid võõraste mesilaste vastu. Kastevesi tegi hobused ilusaks ja nende karva läikivaks. 5
Teda ülistasid ka kirjanikud ja kriitikud. Fulleri tants oli moodsuse sümbol, mis kasutas elektrivalgust ja "elektrilisi värve" loomaks looduse muutumise ilmingut. Ta oli "naine-lill, naine-lind, naine-liblikas". Need metamorfoosid, mis olid levinud juugendlikus metalli-, juveeli- ja klaasikunstis, kajastusid ka Fulleri looklevas tantsus. Isadora Duncan (1878 1927) meenutas teda oma memuaarides "My Life" : "... meie silmade all muutus ta paljudeks värvilisteks, hiilgavateks orhideedeks, lainetavaks merelilleks (sea flower), ja lõpuks spiraalseks liiliaks, nagu Merlini maagias, valguse, värvi, ülevoolavuse nõidus ... Ma olin võlutud, vaimustatud ... Ta muutis end publiku silme all tuhandeks värviliseks kujundiks. Uskumatu. Kordumatu ja kirjeldamatu." Ühe luuletaja sõnade järgi oli tema tants lõputute metamorfooside ime. Ta tõestas, et naine võib tahtmise korral muutuda universumiks : ta oli lill, puu tuules, muutlik pilv, hiiglaslik liblikas.