Luulekava Unenägu
ning ainult lapse pilk
mus kullatükki nägi. (Hennoste 1998:83)
Vahupärleid ritta lükib meri,
hiilgab, hõbetab neist kogu kaldaviir. (Hennoste 1998:82)
Päike paistis, kaste hiilgas,
vidutas vihma veidike. (Alver 1989:355)
Taeva silmad on mu kohal
sügavad ja hellad. (Alver 1989:36)
Näed neid sinirünkaid mere taga,
pilved vestlevad seal jumalaga,
kuldne valgus hiilab nende pääl. (Hennoste 1998:82)
Korraga (Alver1989:46)
valgus ja vaikus, vaikus ja valgus
kõikjal lõpuga ühineb algus. (Alver 1989:166)
Tule, tule! Üle valge neeme,
läbi helge päeva virvendab me rand.
Sinna kaome, rinnas kuldne seeme. (Hennoste 1998:82)
Sind läbib unes palav õnnevärin- (Alver 1989:266)
sa tõused voodist unine ja õel. (Alver 1989:266)
Valgus on kasin, (Alver 1989:266)