Päikesesüsteem ise kujutab endast aga Päikest (täht) ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilisi objekte, millest suurema osa katavad endast kaheksa planeeti. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli lähimat planeeti, Merkuur, Veenus, Maa ja Marss nimetatakse ka Päikesesüsteemi siseplaneetideks. Neile järgnevad Jupiter, Saturn, Uraan ning Neptuun, kuid need on võrreldes esimestega hiiglaslikumad, mistõttu nimetatakse neid Päikesesüsteemi välisplaneetideks. Lisaks planeetidele on Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksematele objektidele. 1.2 Päikese omadustest Päike asub Maast ~150 miljoni km (täpsemalt 149 597 870 700 meetri) ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330 000 korda suurem kui Maa mass).
Neid on uuritud juba kaua. Aga miks on mustade aukude uurimine nii populaarne? Vastus seisneb selles, et mustade aukude omadused on väga huvitavad. Musti auke iseloomustab näiteks läbipääsmatu pind, nende tugev gravitatsiooniväli, oskus mitte läbi lasta valgust, oskus kõverdada ruumi ning seisata aeg. Võib öelda, et mustad augud on justkui iseloomulik pigem ulmekirjandusele või vanaaja müütidele. Üks on kindel, mustad augud on kõige hiiglaslikumad energiaalikad universumis. Suur tähtus on neil veel sellepärast, et seal toimuvad füüsikalised protsessid ja ilmnevad uued loodusseadused. Võib-olla saavad mustadest aukudest tulevikus inimkonna energia allikad. See on lihtsalt väike lühike kokkuvõte. Mustade aukude kohta on juttu väga palju ning üritangi oma referaadiga teha ka tavainimesele selgeks selle, mis need mustad augud õieti on ? 3 Mustade aukude sünnilugu
põrkuvad, siis nad ühinevad mustaks auguks. Järelikult ei saa ühegi protsessi käigus vähendada musta augu mõõtmeid. Mustad augud on peale tekkimist justkui põhjatud kuristikud, mida ei saa mitte mingil viisil vähendada, millegagi täita ega kinni toppida. Nad on igavesed augud ruumis ja ajas, mis võivad nendesse langeva aine arvel ainult suurendada. Mustad augud on kasvavad gravitatsioonikuristikud. Mustad augud on kõige hiiglaslikumad energiaalikad universumis. Suur tähtus on neil veel sellepärast, et seal toimuvad füüsikalised protsessid ja ilmnevad uued loodusseadused. Võib-olla saavad mustadest aukudest tulevikus inimkonna energia allikad. Päikesesüsteem Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks.