Tänapäeval kasutatakse Al tootmiseks sama moodust, mis on väheke uuendatud. Seda kasutatakse nii Euroopas kui Ameerikas ühte moodi. Hall-Héroult protsess nägi välja selline: · Boksiit(punakas-pruun kivim), mis on alumiiniumoksiit koos mustusega, kaevandatakse maakoorest. · Kaevandatud alumiiniumoksiiti töödeldakse siis leelisega, et eemaldada mustus. Selle tulemusea saadakse valge aine, mille nimi on alumiiniuoksiit. · Alumiiunium transporditakse siis hiiglaslikesse tsisternidesse, mis on vooderdatud grafiidiga, mis käitub katoodina. Samuti ripuvad keset tsisterni grafiidiklotsid ja käituvad anoodidena. · Alumiinium lahustatakse siis sulatatud krüoliidis see vähendab ta sulamistemperatuuri, mis vähendabki lõppkokkuvõttes kogu protsessi maksumust. · Elekter juhitakse segusse ning elektrolüüs algab. Elektrolüüs lagundab segu, kasutades selleks elektrit.
aastatuhandel eKr. Nooremal kiviajal ehitati hulgaliselt megaliitkalmeid, millest mõned pakuvad tänaseni tähelepanuväärset vaatepilti. Pronksiajal (1800500 eKr) praeguse Taani aladel elanud rahvast on säilinud rikkalikult arheoloogilisi mälestisi. Arvukad päikesekujutised, näiteks Trundholmi vanker ning kaljujoonised Bornholmil viitavad päikesekultusele. Kaljujooniste teine levinum motiiv on laev. Ülikuid maeti tammekirstudes hiiglaslikesse kääbastesse, mis paiknesid kõrgetel küngastel. Mõnes Jüütimaa osas on tänu mulla iseärasusele säilinud orgaanilisest materjalist hauapanused, sealhulgas riided. Tuntuim leitud riidekomplektidest pärineb Egtvedi piiga hauast. Rauaaja esimesel perioodil, niinimetatud keldi rauaajal (500 eKr kuni meie ajaarvamise alguseni) domineeris Taanis naaberaladel elanud keltide mõju. Sellele järgnenud niinimetatud rooma rauaajal (meie ajaarvamise algus kuni 400 pKr) saabusid