V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Saint-Jacques-de-la-Boucherie fassaade ...»
Kuigi Tourangeau jälgis dom Claude'i arusaaja pilguga, ei mõistnud ta juba hea hulk aega
teda enam sugugi. Lõpuks katkestas ta teda:
«Tont võtku, kus need raamatud teil siis on?»
«Siin on üks neist,» ütles ülemdiakon.
Ja kongi akent avades osutas ta tohutu suurele Jumalaema kirikule, mis oma kahe torni,
kivist külgede ja kogu oma päratu suure korpuse siluetiga tähistaevale joonistus, paistes
kahe peaga hiiglasfinksina, kes on istet võtnud keset linna. Ülemdiakon vaatles mõnda aega
tohutut ehitust, sirutas siis oma parema käe õhates laual avatud trükitud raamatu poole,
vasaku käe aga Jumalaema kiriku poole, tõstis kurva pilgu raamatult kirikule
ja lausus:
«Kahjuks surmab see siin tolle.»
Coictier, kes uudishimuga raamatule oli liginenud, ei suutnud maha suruda hüüdu:
«Aga mis koledat siin ikka sees on!» «Glossa in epístolas D. Pauli. Norimbergae, Antonias
Koburger. 1474