"hiiglasammudega" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Käimine sügavas põhjamudas võttis palju aega. Mõisa õues oli juba kära tõusnud, kui põgenejad teisele kaldale jõudsid. Sepp jooksis üle lageda välja otse metsa poole. Esimeste puude vahel jäi ta silmapilguks seisatama ja kraaksus kolm korda kui vares. Samasugune hääl vastas üsna ligidalt. Varsti ragisesid kuivad oksad kellegi jalgade all ja Priidu kuju ilmus kui tont põõsaste tagant. «Pane mind nüüd maha!» sosistas Mai. «Ei, nüüd on rutt taga,» vastas sepp ja pistis hiiglasammudega pimeda metsa sisse jooksma. Vaene Priidu! Niisugust jooksu ei olnud ta veel eluajal katsunud. Tal ei olnud peale tubli vembla midagi kända, aga ta jõudis suure vaevaga sepale järele, kelle sammusid kallis koorem ei raskendanud, vaid tiivustas! 9 Põgenejad võisid vahest tuhat sammu jooksnud olla, kui sepp tähele pani, et Priidut enam tema kännul ei olnud. «Priidu ae, Priidu!» hõikas sepp seisma jäädes ja tagasi vaadates. 199