Kunsti ajalugu
kõrgpunkti 16.saj. II poolel. . Kõige kujukamalt avaldus see J.B.de Toledo (surn.1567) ja J.de
Herrera (1530-97;stiili nimetataksegi J.de Herrera järgi herreriano stiiliks) poolt Madridi
lähedale ehitatud Escorialis (1563-81). Escoriali hoonetekompleks (loss, kirik, klooster) on
mahutatud rangele ruudukujulisele põhiplaanile, kus kõik ehitusosad paiknevad jäigas
geomeetrilises võrgus. Kogu kompleksi hallist kivist hiiglafassaadil ei ole otsest keskpunkti,
seda ilmestavad massiivsed neljakandilised nurgatornid ning aknaavade rütmiline paigutus.
Kompleksi kuuluva Rooma Püha Peetri kirikut jäljendava kiriku fassaad on liidetud
seinapinnaga, kiriku juurde viiv kitsas õu ei avarda, vaid ängistab vaadet. Ka ülejäänud
kompleksi kuluvad siseõued süvendavad eraldatuse ja ängistuse tunnet. Escorial on suurim
renessansiajastu ehitis Euroopas, mis kogu oma kompositsioonilise selguse juures jätab