aeg, mis ta kasutamata on, hooldada. Kusjuures tuulegeneraatorite poolt toodetav energiakogus on palju väiksem, kui suurtel elektrijaamadel. Samuti on tuuleenergia tunduvalt kallim. Ka reaalselt võttes jääb tuul ka parima kasutamise juures väiketegijaks, kattes kuni 10 % ühe maa energiavajadusest. Kuigi elektrivõrkudele pole tuuleelektri vastuvõtmine võrku väikeste tootmiskoguste juures probleem, siis tuuleenergia osakaalu tõustes, tekiks probleeme reservvõimsuste osas. Hiigeltuulikute paigaldamisel on raskusi ka mujal maailmas, sest inimesed kardavad, et neid hakkab segama tiiviku pöörlemise müra ja loodusvaated saavad rikutud. Kõike eelnevat silmas pidades oleks Eestis kõige efektiivsem taastuvenergiaallikana kasutada hoopis biokütust. See on kütus, mida saadakse biomassist - hiljuti elanud organismidest või nende ainevahetuse kõrvaltoodetest, näiteks lehmasõnnikust. Erinevalt kivisüsist, naftast ja tuumakütusest on biokütus taastuv.
1980ndail aastail sündis oma tuuleturbiinitööstus. Globaalse soojenemise ja uue energiakriisi tõenäosuse tingimustes on tuuleenergia võitmas populaarsust paljudes riikides ning Taani on tänu oma varasele alustamisele kindlustanud endale 62 % tuuleturbiinide maailmaturust. Tuuleturbiinide eksportijad on ka Saksamaa, Holland, Hispaania, Suurbritannia, India, Hiina. Taanis toodetakse tuulest 8 % kogu riigis tarbitavast elektrist, kavas on aastaks 2005 tõsta see 10 %ni. Hiigeltuulikute paigaldamisel on raskusi ka Taanis, sest inimesed kardavad, et neid hakkab segama tiiviku pöörlemise müra ja loodusvaated saavad rikutud. 7 Taanis on elektrivõrk kohustatud tuuleenergia ostma üldvõrku kindlaksmääratud hinnaga. Kõigepealt makstakse 85 % võrguettevõtte müügihinnast, millele lisatakse umbes pool Eesti krooni. Selle lisaraha maksavad kinni soojuselektrijaamade elektritarbijad, kelle tariifi sees on CO2 maks