Kivimite lagunemine toimub peamiselt porsumise mõjul.Pidevast aineringlusest hoolimata on need mullad üsna väheviljakad,kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne,kui need mulda jõuavad. Taimkate Saar on ajalooliselt saanud vihmametsa katte. Seal kasvab 90% maailmas leiduvatest taimeliikidest.Taimkate on tihe,lopsakas ja liigirikas.Alustaimestik on tänu hiigelsuurtele kõrge võraga igihaljastele puudele üsna hõre.Suuremate puude all kasvavad tihedamalt madalama võraga puud, ning need katavad suure osa päikesest. Maapinnale jõuab väga vähe valgust.Varjus kasvavad väikesed palmid,valguse käes aga orhideed. Näiteks liaanid ei kasvatagi endale tüve, vaid väänlevad mööda puude tüvesid,pürgides järjest kõrgemale valguse poole need võivad kasvada kuni 200m pikkusteks.Meile tuntumatest taimedest
reaalset kogemust. Gooti skulptuuris tõusvad esile vabafiguurid ja ümarplastika. Võrreldes romaani kunstiga oli skulptuur realistlikum ja loodulähedasem, üldmulje maalilisem ja ruumilisem, inimeste proportsioonid õigemad, liigutused ja poosid loomulikumad. Sarnaseks inimese kujutamise juures jäi riietuse kujutamine, mis kattis endiselt kogu keha täelikult kinni, tähelepanu koondus näole ja kätele. Silmapaistvaim gooti maalikunsti osa oli vitraazikunst, mis õitses tänu kirikute hiigelsuurtele akendele.Värvid olid kirkad ja selged, peamine oli dekoratiivse üldmulje loomine. Valgus muutus eriti sillerdavaks ja toetas igati gooti kiriku eesmärki muuta aine ainetuks. Seinamaal oli gootikas tagaplaanil, populaarsust kogus tahvelmaal, mis võimaldas rõhutada detaile. Gooti kunsti läbivaks jooneks on kõrge kvaliteet. Käsitöö oli kõrge prestiiziga ja väga hästi korraldatud. Keskaegne käsitööline tegi unikaalset tööd, mitte masstoodangut nagu hiljem
annaabi.ee 
