Riigikeel(ed) inglise, prantsuse Rahvaarv 34 037 000 (2010) Riigipea Elizabeth II Saared Kanada rannikud, eriti aga arktiline, on tugevasti liigestatud ja nende lähedal asub arvukalt saari. Atlandi rannikul on tähtsaimad Newfoundlandi, Cape Bretoni, Prints Edwardi ning Anticosti saar ja Nova Scotia poolsaar. Vaikse ookeani ranniku lähedal asuvad Vancouveri saar ja Kuninganna Charlotte'i saarestik. Arktikas asub õige mitu peaaegu asustamata hiigelsaart (Baffini saar, Victoria, Ellesmere jt). Baffini saar Kanada suurim jõgi Kanada suurim jõgi on Mackenzie jõgi, mis koos lisajõgedega seob enamikku Kanada kilbil asuvaid järvi ja viib oma vee jäämerre. Kanada järved Kanada on kõige järverikkam maa maailmas, neid on seal umbes 200 000. Kokku on riigi pindalast järvede all 891 163 km². See on umbes sama suur kui Pakistan või Türgi. Kagupiiril asub Suur järvistu. Tuntud ja tähtsad järved on Suur Karujärv
Kokkuvõte: Kanada asutustihedus on väike. Enamus inimesi elab suurlinnades. Suur osa Kanada pindalast on kaetud igikeltsa, metsade (peaaegu pool pindalast) ja kiltmaaga. 9% riigi territooriumist on harimiskõlblik maa, aasad ja karjamaad moodustavad 3%, metsad ja metsamaad 45% ning 43% maad kasutatakse muudel eesmärkidel, 70% Kanada tööstuskaupadest toodetakse St. Lawrence'i jõe äärses piirkonnas. Arktikas asub mitu peaaegu asustamata hiigelsaart. Egiptuse asustus tihedus on suur. Suurim on tihedus Niiluse jõe läheduses (kus on loodus lopsakam) ning riigi kirde- ja põhjaosas. Enamuse pindalast katab kõrb, kus asustustihedus on väiksem, elanikke siiski väga palju. 4
kulgevate Apalatši mägede jätku. Riigi kõrgeim tipp on läänepiiril asuv Logan (5959 m). 1.3 Saared Kanada rannikud, eriti aga arktiline, on tugevasti liigestatud ja nende lähedal asub arvukalt saari. Atlandi rannikul on tähtsaimad Newfoundlandi, Cape Bretoni, Prints Edwardi ning Anticosti saar ja Nova Scotia poolsaar. Vaikse ookeani ranniku lähedal asuvad Vancouveri saar ja Kuninganna Charlotte'i saarestik. Arktikas asub õige mitu peaaegu asustamata hiigelsaart (Baffini saar, Victoria, Ellesmere jt). 1.4 Veekogud Jõed Eriti tähtis on Suurt järvistut Atlandi ookeaniga ühendav Saint Lawrence'i jõgi oma laia viljaka oru ning arvukate lisajõgedega. Neist Ottawa, Saguenay ja St John suubuvad Atlandi ookeani, Saskatchewan voolab Winnipegi järve; Nelson ühendab Winnipegi Hudsoni lahega. Kanada suurim jõgi on siiski Mackenzie, mis koos lisajõgedega seob enamikku Kanada kilbil asuvaid järvi ja viib oma vee jäämerre.