Eesti teatri ajalugu 1 osa (kuni 1940)
Vestmanni tütre. Sügavamal tundetasandil realiseerib näidend nõnda vaimuinimeste
veendumuse, et küll nad neile ärituusadele näitaksid, kui viitsiksid. "Pisuhänna"
karaktereid on palju kiidetud, samuti Vilde oskust kasutada murdekeelt. Vilde kolmas
näidend "Side" (tr. 1920) tundus juba tolle ajastu kontekstis ja suundades vanamoelisena.
Vilde näidendid jõutsid põhiliselt lavale "Estonias" (Pinna ja Altermanni hiigelrollid).
14. Teatritegevus kutselises Estonias 1906-1918.
Esimene kutseline hooaeg Estonias 1906/07 koosnes puhtalt sõnalavastustest. Ent juba
teisel hooajal võttes kavva täiemõõdulised operetid ning asuti ka muusikateatrit
arendama. Hooaegadel 1909/10 ja 1910/11 lavastati vastavalt 5 ja 6 operetti, kuid
etendusarvult kattis operett juba ligi poole teatriõhtutest. A-ni 1918 oli operettide ja
osade ooperite ainulavastajaks Pinna, nii et tolle esimese kümnendi nimeks on jäänud
Pinna-ajastu