Kolme kuru hüdroelektrijaam Kaia Teder Asukoht, miks loodi? Jangtse jõel Hubei provintsi Yichangi linnas Üleujutuste vältimiseks Parandada laevaliiklust Suurim hüdroelektrijaam maailmas Numbreid Veehoidla jätab vee alla 1000 km2 Pikkus 2335 meetrit Kõrgus 185 meetrit Võimsus 22,4 GW Ajalugu 1918 idee Sun Yat-Sen 1932 ettevalmistustööd 1944 - projektUSA insener John L. Savage 1980 aastatel - rahvuskongressis kinnitati uus projekt 1992 - moodustati hiigelprojekti juhtimiseks vajalikud organid ja korporatsioonid 1994 algasid ehitustööd Probleemid Kardetakse jõe kinnikasvamist Hoiatatakse tohutu saastumise eest Kardetakse maalihkeid ja isegi kliima muutumist Prügikiht veepinnal Tamm- põhisüüdlane järvevaala väljasuremisel Turism Laevasõidud jõel Tanzi Ling turistide ala Video http://www.youtube.com/watch?v=lpQYB2WOWDg Kasutatud kirjandus http://www.tehnikamaailm.ee/hiina-hiiglase-kolm-vagitegu/ http://et.wikipedia
EUROTUNNEL Suurbritanniat ja Prantsusmaad ühendab 50 km pikkune Eurotunnel, millest veealust osa on 38 km see on kõige pikem veealune tunnel maailmas. Eurotunnel läks maksma tohutud 10 miljardit naela ehk 2 korda enam, kui esialgne eelarve ette nägi. Võrdluseks võib tuua Soome lahe alla kavandatava hiigelprojekti, mis peaks tunneli kaudu ühendama Tallinna ja Helsingi. Selle tunneli pikkus oleks 70-85 km ning asuks kuni 220 m sügavusel niisugust tunnelit pole maailmas senini. Ettevõttena rajati Eurotunnel 13. augustil 1986 eesmärgiga finantseerida, ehitada ning töösse lasta tunnel, mis ühendab Suurbritanniat ja Prantsusmaad. Ehitustööd algasid 1988. aastal ning ametlikult avati tunnel 6. mail 1994 kuninganna Elizabeth II ja kuningas François Mitterand' poolt
Maismaad mööda Venemaalt Saksamaale kulgevana oleks sama trass 1,3 korda pikem, kuid siiski odavam kui merealune rajatis. Seda enam, et merealuse toru hooldus ja valvamine on tunduvalt keerukam ülesanne kui sama maismaal tehes. Kokkuvõte Valitsus otsustas mitte anda uuringuluba Vene-Saksa gaasijuhtme rajajatele Eesti majandusvetes. Selle poolt on olnud ka Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimehe Endel Lippmaa, kes on hiigelprojekti suhtes samamoodi eitava seisukoha võtnud. Tema on olnud Nord Streami gaasitoru paigaldamise ja vastavasisuliste uuringute tegemise vastaste eestkõnelejaks. Lippmaa ütles Päevaleht Online`ile, et gaasitoru ehitamine Eesti vetesse oleks suur viga ja Eesti riigile täiesti kasutu. ,,Sellest torust saaksime ainult kahju ja tüli," lisas Lippmaa. ,,Eesti rannikuala koosneb ürgorgudest, millest suurem osa on sügavamad kui sada meetrit.
annaabi.ee 
