Just Saaremaal linnurikastel väike saartel moodustati(1927)Eesti esimene looduskaitseala,millest nüüdseks on saanud tunnustatud Vilsandi Rahvuspark. Peale väike saarte on kaitse all ka Linnulaht,mis on tähtis pesitsus-ja rändeala,veelindudele.Linnulaht on merest eraldunud madalaveeline järveke,mis on pikka aega olnud ornitoloogide uurimisala. Üks kuulsamaid ja ka laiemalt tuntud loodusobjekte on Saaremaal Kaali meteoriidikraatrid.Kraatrid tekkisid vähemalt 3000 aastat tagasi langenud hiigelmeteoriidi tükkide löögi plahvatustest.Peakraatri läbimõõt küündib 110meetrini ja sügavus 16 meetrit,kõrval kraatreid on kokku kaheksa.Kaali kraatrivälja peetakse Euroopa kõige esinduslikumaks. 6 Oluliseks vaatamisväärsuseks on Angla tuulikud Ulpa-Leisi maantee 32.km-l.Siin on ainsana Saaremaal oma ilme säilitanud tuulikumägi- tuultele avatud kõrgem koht,kuhu ehitati kogu küla veskid.1925.a,kui Anglas oli 13 talu,seisis siin 9 tuulikut
Just Saaremaal linnurikastel väike saartel moodustati(1927)Eesti esimene looduskaitseala,millest nüüdseks on saanud tunnustatud Vilsandi Rahvuspark. Peale väike saarte on kaitse all ka Linnulaht,mis on tähtis pesitsus-ja rändeala,veelindudele.Linnulaht on merest eraldunud madalaveeline järveke,mis on pikka aega olnud ornitoloogide uurimisala. Üks kuulsamaid ja ka laiemalt tuntud loodusobjekte on Saaremaal Kaali meteoriidikraatrid.Kraatrid tekkisid vähemalt 3000 aastat tagasi langenud hiigelmeteoriidi tükkide löögi plahvatustest.Peakraatri läbimõõt küündib 110meetrini ja sügavus 16 meetrit,kõrval kraatreid on kokku kaheksa.Kaali kraatrivälja peetakse Euroopa kõige esinduslikumaks. 6 Oluliseks vaatamisväärsuseks on Angla tuulikud Ulpa-Leisi maantee 32.km-l.Siin on ainsana Saaremaal oma ilme säilitanud tuulikumägi- tuultele avatud kõrgem koht,kuhu ehitati kogu küla veskid.1925.a,kui Anglas oli 13 talu,seisis siin 9 tuulikut
Burnie, D. (1999). Evolutsioon linnulennul. East Sussex: Ivy Press 3.2 Erinevate liikide kadumine Näiteks Põhja-Ameerikas elanud rändtuvi kunagi maailma kõige arvukam lind. 19. sajandil kütiti neid massiliselt, kuid isegi pärast jahipidamise leevendamist jätkus tuvide arvukuse kahanemine kuni väljasuremine 1914.aastal. 1970.aastal leitud geoloogilised tõendid kinnitavad üpris veenvalt, et dinosaurused hävisid pärast hiigelmeteoriidi Maale langemist. Teised massilise väljasuremise põhjused pole pole nii tunnustatud: katastroofilised vulkaanipursked ja maailmamere taseme järsk tõus on kaks kõige tõenäolisemat. Burnie, D. (1999). Evolutsioon linnulennul. East Sussex: Ivy Press 8 4.Inimese evolutsioon 4.1 Inimene arenes ahvist Nagu kõigi teiste organismide evolutsiooni, määrasid ka inimese arengu ahvilaadsetest