Iidsete aegade lood 1
Maad
oli võimatu ära tunda. Purustavas heitluses ei olnud miski puutumata jäänud.
Jumalatel seisis ees raske ülesanne muuta maa taas kauniks.
Kuid olümplased ei saanud veel hakata oma võitu nautima, kui nad leidsid end
vastamisi uue kohutava vaenlasega.
Maaema oli maruvihane, et Zeus ja teised jumalad tema lapsi, titaane, nii
karmilt olid kohelnud. Sestap siis heitis ta ühte Tartarosega ja tõi ilmale Typhoni,
hirmuäratava koletise, hiigellohe, kes oli suurem ka kõige kõrgematest mägedest.
Tema sajas peas olid mustade keeltega suud ja tema silmist välkus tuld. Tema metsik
ulgumine kajas mäekurudes möllava maruna, kõlades kord lõvi möirgena, kord
raevunud härja mörisemisena. Tormid, tuulekeerised ja kõikehävitavad orkaanid
käisid tema kannul.
Kui Olümpose jumalad nägid seda õudset koletist enda poole tormavat, põgenes
mitu neist kabuhirmus Egiptusesse