Muistne vabadusvõitlus
harjulased. Kuna eestlastest paganate võitmine käis isegi sakslaste, latgalite ja liivlaste
ühendatud vägedele ilmselgelt üle jõu, palus Riia piiskop Albert 1218. aastal abi Taani
kuningalt Valdemar II-lt.
Taani kuningas, kelle laevastikule kuulus tollel hetkel ülemvõim kogu Läänemerel, oli
tundnud siinsete maade allutamise vastu huvi juba varem (1206. aastal oli taanlaste sõjaretk
Saaremaale äpardunud). Nüüd kasutas ta võimalust ning 1219. aastal maabuski Taani kuninga
hiigellaevastik (u 100 laeva) Revala rannal. Peale Lindanise (Tallinn) all ülinapilt võidetud
lahingut revalaste ja harjulastega (kummalgi vaenupoolel u 2000 meest) ehitasid taanlased
Tallinna kohale uue linnuse. Terve aasta võitlesid nad revalastega, enne kui need lõpuks
ristimise vastu võtsid.
Samal ajal tungis sakslaste, liivlaste, latgalite ning (juba alistunud ja sõjateenistuse kohustust
kandvate) sakalaste, ugalaste ja järvalaste ühisvägi Virumaale, kus rüüstati ohjeldamatult,
annaabi.ee 
