Jüri Üdi luulekogu "Selges eesti keeles" seitsme luuletuse analüüs
Luuletuse lõpul on ka minu arvates oma tähendus. Lõpp kõlab selliselt: „Külm joomata jäänud kakao,
mis poisikest õue ei lase.“ See pilt nagu hoiaks poissi mitte pingutamast. Ta ei saa lasta lahti mälestust
oma isast, et see nagu ei laseks teda õue.
7) avatud laul (lk 69)
Teema: Autor kujutab kahte inimest, kelle saatust teab ainult kõrgem jõud
Põhimõte: Teadmise mõlemast käest leiab läbi kolmanda käe. Kõik mõtted ja eelnenu on nagu
hiigelkupli küljes, mis küll näitab, mis toimub siseõues, aga ikkagi limiteerib tervet vaatepilti. Seda
tuleb mõista, ning siis tõstab kolmas käsi kupli ära ja kaks kätt ühendab.
Sõnum: Saan anda sõnumi ainult enda tõlgenduse järgi, sest seda saaks kindlasti väga mitut moodi
tõlgendada. Aga vasak ja parem käsi on kaks vastassoost inimest, kes meeldivad üksteisele. Nad
teavad üksteisest ainult nii palju, kui pealtkaudu näha (ainult sisehoovi). Nende vahel on ikka veel üks
suur kuppel
annaabi.ee 
