12.algul umbes 20 000 elanikku. Linna keskel seisis hiigelsuur pealt lame maund, mille alus võttis enda alla 37 ha ja mille kõrgus oli 30 m. Sealt lähikonnast on leitud veel kaheksakümmend seesugust maundi. Taolistes asulates elatuti jahipidamisest, korilusest, kaubavahetusest nind põlluharimisest. Nüüdse Ühendriikide edelaosas hakkasid praeguste hopi indiaalnaste esiisad 900. aasta paiku ehitama kivist ja põletamata tellistest pueblosid. Need omapärased hiigelkorterit meenutavad rajatised olid sageli ehitatud kaljunõlvadele (tuntuimas Colorado Mesa Verde ''kivipalees'' oli üle 200 ruumi). Enne Kolumbuse tulekut elasid kõige jõukamad Ameerika indliaanlased ilmselt looderannikul Vaikse Ookeani ääres, kus rikkalikud kala ja muud loodusannid võimaldasid püsikülade teket juba 1 000 aaastat e.kr. Nende külluslikke ''potlach''pidusid peetakse siiamaani jõukuse ja priiskamise etaloniks, millele Ameerika esiajaloos võrdset ei leidu.
12.algul umbes 20 000 elanikku. Linna keskel seisis hiigelsuur pealt lame maund, mille alus võttis enda alla 37 ha ja mille kõrgus oli 30 m. Sealt lähikonnast on leitud veel kaheksakümmend seesugust maundi. Taolistes asulates elatuti jahipidamisest, korilusest, kaubavahetusest nind põlluharimisest. Nüüdse Ühendriikide edelaosas hakkasid praeguste hopi indiaalnaste esiisad 900. aasta paiku ehitama kivist ja põletamata tellistest pueblosid. Need omapärased hiigelkorterit meenutavad rajatised olid sageli ehitatud kaljunõlvadele (tuntuimas Colorado Mesa Verde ''kivipalees'' oli üle 200 ruumi). Enne Kolumbuse tulekut elasid kõige jõukamad Ameerika indliaanlased ilmselt looderannikul Vaikse Ookeani ääres, kus rikkalikud kala ja muud loodusannid võimaldasid püsikülade teket juba 1 000 aaastat e.kr. Nende külluslikke ''potlach''pidusid peetakse siiamaani jõukuse ja priiskamise etaloniks, millele Ameerika esiajaloos võrdset ei leidu.