Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuurühikutest- elementaarlülidest. Polümerisatsioon- polümeer võib moodustuda monomeeride liitumise teel kaksiksidemete arvel (liitumispolümerisatsioon). Polükondensatsioon- alati eraldub vesi! Ka elementaarlüli ei ole täpselt sarnane lähtemonomeerile (kondensatsioonipolümeer) Polüestrid: Saadakse polükondensatsiooni teel. Väga levinud. Polüestritest tehismaterjale toodetakse hiigelkogustes. Ei lagune looduses. Hakatud tegema polüestreid, mis lagunevad mikroorganismide toel kiiresti (kallid). Polüamiid: Tekivad polükondensatsioonil. C=O - N 1) Aminohapetest 2) Dihape ja diamiin VALGUD Valkude bioloogiline tähtsus: 1) struktuurne funktsioon- organismi ülesehitusmaterjal 2) kaitsefunktsioon- antikehad 3) transpordifunktsioon- ainete liikumine organismis 4) katalüütiline- ensüümid 5) reguleeriv- hormoonid
Pärisvähilised, sealhulgas meie jõevähk, ning homaarid liiguvad samuti mööda veekogu põhja. Erakvähid peituvad oma pehme tagakehaga tühjadesse teokarpidesse. Kümnejalaliste seltsi kuuluvad vähkide suurimad esindajad: homaari ehk merivähi (Homarus) keha pikkus võib ulatuda 80 cm-ni ja Jaapani rannikuvetes elutseva hiidkrabi (Macrocheira) jalgade siruulatus võib olla kuni 3 meetrit. Suurte mõõtmete ja maitsva liha tõttu püüavad inimesed mitmeid kümnejalalisi hiigelkogustes toiduks. Süüakse krevette, krabisid, homaare, languste, Kamtsatka ebakrabi jt. Arvatakse, et vähkide söömise komme pärineb munkadelt, kellele need olnud paastutoiduks. Kümnejalalised kestuvad oma elu jooksul perioodiliselt - ajavad aegajalt maha keha katva kooriku ja kasvatavad uue. Koorik on jäik ja venimatu ega võimalda kehamõõtmete suurenemist, seepärast saavad vähid kasvada ainult sel lühikesel ajal, kui vana koorik on seljast heidetud ja uus veel kõvastumata
Volhovi ääres, tee Musta merre, Bütsantsi. Sta jõe kaudu Volgale ja sealt idamaadesse. Ilmern ilm järv, muutus Ilmariks. Ilma ennustamise järgi. Velikaja ja Peipsi- Emajõe kaudu Pärnusse, ka Narva jõge võidi kasutada. Kaubanduse keskus eriti aga ka käsitöö. Alates 12. sajandi lõpust rohkem infot, eriti 13.-14. sajand, seal Hansa kaupmeeste viimane punkt kuhu lubati minna Novgorod. Novgorodist veeti välja Läände hiigelkogustes kaupa. Esimesel kohal karusnahad, parematel aastatel teada, et aastas 500 000 karusnahka viidi välja. Olulisemad oravanahad aga ka soobel, naarits, nirk, kärp jne. Teine kaup vaha, Lääne-Euroopasse viidi. Kolmandaks parknahk, tavalised pargitud loomanahad. Veeti välja ka lina ja kanepit, morsakihvu (kallid). Sisse veetakse luksustooteid: kalleid kangaid, vääriskividest esemeid, värvilist metalli, veini, vürtse, soola (veeti üle Tallinna nt),
annaabi.ee 
