Norra analüüs
inimesed püüavad vältida[1]. Enamasti on trollid inetud, räpakad, karvased,
krimpsus nägudega ning igivanad.
Trollid on norra rahvausundi tähtsaimad tegelased, neis elab edasi ristiusu poolt
kõrvale tõrjutud vanade skandinaavlaste paganlus oma deemonite ja hiidudega.
Kristlikus maailmapildis kujutati trolle kurjade vaimudena, kuid norra talurahvas
suhtus neisse soojalt ja südamlikult[2].
Lääne-Skandinaavia, ennekõike Norra inimeste kujutelmas on trollid enamasti
hiigelkasvuga olendid. Samas on taanlaste ja rootslaste trollid reeglina haldjate
hõimlased ja pisikest kasvu[3]. Taolise segaduse põhjuseks on ennekõike mitme
traditsioonilise uskumuse segunemine ja see, et Skandinaavias oli ja osaliselt on
praegugi troll koondmõiste, millega tähistatakse enam-vähem kõiki üleloomulikke
olendeid. Norra hiidtrollid olevat pigem üksildased ja muinasjutupärasemad kui
Lõuna-Rootsis. Norra muinasjututrollid (nagu ka "Edda" lauludes) katkuvad puid