Laamtektoonika
kõrgusesse pürgimata. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
Mõningatel juhtudel, kui maapõuest kerkiv magma sisaldab palju gaase ja tardub kiiresti,
ummistades vulkaanilõõri ülaosa, võib kogu vulkaanikoonus õhku lennata. Siis tekib
maapinda lai plahvatuskaldeeraks. Ei ole haruldase juhtumid, kus kaldeera põhjas, vana lõõri
kohale kasvab uus vulkaanikoonus. Nii näiteks on ka Vesuuv kerkinud umbes 6000 eKr
moodustunud Somma-nimelise hiigelkaldeera kohale, olles hiljemgi üle elanud mitmeid
purustusi ja taassünde.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
3.3 Lõhanguvulkaanid
Vulkaanid paiknevad neis kohtades, kus esinevad Maa vahevöö ainese keskevood, mis
maakoores leiduvate lõhede kaudu magma maapinnale välja murravad. Enamasti leiab see
aset hiiglaslike, liikuvate maakoore laamade servadel. Üheks sellise kohaks on
maakoorelaamade tõukeservad ookeani keskmäestiku hiidlõhangu ehk rifti alal, kus
annaabi.ee 
