Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam
Eesti suuremad madalikud on: Soome lahe (Pohja-Eesti) rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik,
Läänesaarte madalik, Peipsi rannikumadalik, Vortsjärve ja Alutaguse madalik,
Korgustike ja lavamaade vahele jäävaid madalamaid alasid nimetatakse nõgudeks või orunditeks.
Nõod on keskelt madalamad ning servadest korgemad suletud pinnavormid, mille pohjas esinevad
järved voi sood.
Orundid on piklikud, laiapohjalised ja raskestipiiritletavad pinnavormid, millede pohjas voolasid
kunagi hiigeljoed, millest tänaseks on säilinud vaid väiksed joed.
7. Pinnavormide teke, mandrijää roll pinnavormide kujunemisel.
Struktuursed pinnavormid – geoloogiliste välisjõudude kulutaval toimel erisuguse kulumiskindlusega
kivimite avamusalal moodustunud pinnavormid, mis kajastavad ala tektoonilist ehitust.
Skulptuursed pinnavormid – geoloogiliste välisjõudude kulutaval toimel suhteliselt ühtlaste kivimite
annaabi.ee 
