see periood palju uusi teaduslikke avastusi. 2 Kullakaevandamine Inimesed on kulda kaevandanud iidsetest aegadest.Kulda eraldati esmakordselt ehedal kujul ja kasutati umbes 5500 aastat tagasi. Arheoloogide arvamuste kohaselt pandi alus kulla kaevandamisele Lähisidas.Ühed suurimad kullakaevandused asusid ka Egiptuses. Arvataksegi, et kõige rohkem kaevandati ja töödeldi kulda just Egiptuses. Kaevandustes töötas hiigelhulk orje, kes töötasid nii päeval kui öösel. Ühed tassisid maaki, teised purustasid ja peenestasid seda. Lõplikult peenestati maak rauduhmrites ja käsiveskites. Seejärel pesti maagipurust kuld veega välja. Tänapäeval leidub kulda enim Hiinas, Indias, USA- s, Venemaal, Indoneesias, LAV-is jne.On teada ka fakt, et kogu inimkonna ajaloo jooksul on kaevandatud ligi 140 tuh. tonni kulda. Kulla kasutus
kuni 10. aastatuhandega e.m.a. Need on nõelad, ripatsid, väikesed noad, käevõrud ja spiraal sõrmused, millele hiljem lisandusid peeglite käepidemed, ränikivinoapead, ehted ja kujud. Arheoloogid on kõikide vaarao dünastiate püramiididest avastanud hiigelkoguses kullast ehteid ja tarbeesemeid. Püramiididest on leitud ka esemeid ja tahvleid, millel on kujutatud kulla tootmise ja töötlemise tehnoloogilist skeemi. 1. sajandil e.m.a. oli Egiptuses palju kullamaardlaid, kus töötas hiigelhulk orje, peamiselt sõjavange. Töö käis nii päeval kui ka ööl, ilma vaheaegadeta ülevaatajate järelevalve all. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda. Kuld oli iidsetest aegadest alates tuntud ka hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Hiina imperaatorite paleede silmapaistvas luksuses, India pagoodide hämmastavas azuuris
annaabi.ee 
