Viljakas pinnas, tekib juurde maavarasi, kuumaveeallikate kasutamine. 24.Maavärina mõiste. Kivimikeskkonna elastsne deformatsioon. 25.Maavärina liigid. Vulkaanipursetega kaasnevad. Varingute tagajärjel maaalustes koobastes. Tehismaavärinad- ja lõhkamistööd kaevandustes. Tektoonilised maavärinad. 26.Mis põhjustab tektoonilisi maavärinaid? Maakoore laamde liikumisel tekivad pinged, mis aegajalt kutsuvad esile maakooreblokkide omavaheliseid nihkeid ning vabanevad hiigelenergiad. 27.Nimeta 3 maavärina esinemispiirkonda. Vaikse ookeani tulerõngas, vöönd Himaalaja mäestikust üle Väikse-Aasia poolsaare Vahemere maadesse, laamade kokkupõrkealadel. 28.Mis on maavärina kolle? Hüpotsenter. Asub maa sees, kus maavärin alguse saab. Sügavus 60m-700km. 29.Mis on maavärina epitsenter? Maavärina kese. Kolde kohal olev maapinna koht. 30.Nimeta seismiliste lainete kaks põhiliiki. Pinnalained ja ruumilained. 31.Iseloomusta tsunami teket.
lõhkamistööd ja plahvatused. Tinglikult võib nende hulka lugeda ka suurte veehoidlate täitmisel tekkivaid maavärinaid. [], [] LOODUSLIKUD MAAVÄRINAD Tektoonilised maavärinad Kivimite purunemisel ehk murrangute tekke tulemusena tekivad tektoonilised maavärinad. Tõuked tekivad kui maakoorelaamade liikumisel tekivad pinged, mis omakorda kutsub esile maakooreplokkide omavahelisi nihkeid ning seetõttu vallanduvad hiigelenergiad. See omakorda hakkab põhjustama füüsikalisi moondumisi kui ka keemilisi muutuseid. Tegemist on kõige tugevamate maavärinatega ja see on kõige levinum maavärinate põhjusi (moodustavad 95% maavärinatest). Tektoonilised maavärinad tekivad peamiselt maapinna lähedases kihtides ning on seega tegemist madalafookuseliste maavärinatega (Sügavamal haprad deformatsioonid kaovad ja kivimid muutuvad plastilistemaks). Tagajärjed võivad olla
annaabi.ee 
