Vulkaan
algul vaid udu-, õigemini tolmupilte. Vaatlusprogramm tehti ümber, tööle pandi ainult
lainurkkaamerad, et otsida võimalikke pilveauke. Mõned sellised kohad õnnestuski leida, mida
seejärel pildistati juba suuremat lahutust andva kaameraga.
Esmapilgul tundus, et saadud piltidel on alad, kus üksteise peal on mitu suurt meteoriidikraatrit.
Lähemal uurimisel taibati, et tegemist pole siiski meteoriidi tekitatud kraatritega, vaid vulkaanide
kausikujuliste hiigelavade - kaldeeradega. Malli võeti muidugi Maa vulkaanide avadest. Võrreldes
maistega olid Marsi omad harjumatult suured, ning nüüd saadi ka aru, miks just ainult need kohad
läbi tolmupilvede näha olid. Leitud olid erakordselt suured vulkaanid, millede tipud ulatusid
kõrgemale tolmupilvede põhikihist. Tolmupilved olid uurijad suunanud Päikesesüsteemi suurimate
vulkaanide avastamisele.
Ehkki möödunud enam kui kahekümne aastaga on teadmised planeedisüsteemi kehadest oluliselt