Ajaloo kontrolltöö: Tsivilisatsioonid.
Egiptuse ajaloo põhietapid
Vana Riik (u 2650 2100 eKr) - Egiptuse sisemise ühtsuse ja ja valitsejate võimu ning autoriteedi
kõrgaeg. Selle etapi kuningate võimsust tõestavad sellel ajal püstitatud Giza püramiidid.
Keskmine riik (u 1950 1650 eKr) - Riiki juhtisid sel ajal noomide asehaldurid, egiptusele oli
allutatud ka nuubia.
Uus Riik (u 1550 1075 eKr) - Egiptuse välise hiilguse hiigeaeg. Ka sõjavägi oli hästi
arenenud, eriti kaarikuvägi. Alistati Palestiina ja Süüria.
Egiptus oli suurriik. Ühiskond muutus avatumaks. Oluliseks jõuks muutus preesterkond.
Egiptuse ühiskonna korraldus
Vaarao, kes oli ka kõrgeim preester, vajas võimu teostamiseks ametnikkonda, mis koosnes
suursugustest aukandjatest. Vaarao määras ka noomide asevalitsejad - nomarhid. Nende ülesandeks
oli viia ellu Vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid ja sõjaväge