Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos
paljud muutused, mis puudutasid igapäevaelu, seisust ühiskonnas, usku ja mis peamine
vabadust.
Eestlasel ei olnud tugevama vastase vastu mingit lootust. Kui Eesti pealikud hukati, oli
sunnitud alistuma lepinguliselt. Kõik Balti hõimud ristiusustati ning liideti Lääne-Euroopa
kristliku kultuuriga. Varasem eestlaste paganlus või maausk asendus katoliiklusega-
muinasusk põimus katoliku usuga. Kirikud ehitati pühapaikadele- pühade kivide paikadele,
hiietele või muudele tähtsatele kohtadele. Hakati uut usku austama, kuna nad arvasid, et uus
usk on tugevam kui nende usk. Nad arvasid, et kui pühast hiiest murda oks saab see
karistatud, kuid katoliiklased ehitasid oma kirikud just nendele paikadele ja eestlased nägid, et
nendega ei juhtunud midagi ja pidasid seda tugevamaks ja võimsamaks usuks. Usu muutmine
suureks osaks pöördepunktis.
Tänu siinsetele sakslastele lülitus Eesti Lääne-Euroopasse, mis tõstsid siinse majanduse taset.
annaabi.ee 
