Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus.
vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal, seega ei saa rääkida
ka kindlatest mõjudest tänapäeva.
Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle üks olulisim osa
oli esivanematekultus. Elust lahkunuid austati ja mingil määral ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende
heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiieteks,
mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Eestis on tänini tavaks
surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena. Tänapäeval kajastub esivanematekultus eriti
hingedepäeval, mil vanem põlvkond peab regulaarset surnuaial käimist, omaste haudade eest hoolitsemist ja
sinna pühade puhul küünalde läitmist tähtsaks kohustuseks. Õnneks ei ole ka noored neid tavasid ja
annaabi.ee 
