Mees-kes teadis ussisõnu
mõistis, et Magdaleena on sama rumal kui teised tüdrukud, kuid otsustas siiski jääda ja nad
veetsid teistest veidi eemal kiige juures aega
- Leemet tegi ka nüüd tavapäraseid külatöid, kuid kasutas siiski vahel ussisõnu ja tõi
loomaliha koju, et miskit korralikumat peale leiva süüa, külarahvas muidu tihti liha ei söönud,
küla inimesed imestasid Leemeti edukuse üle jäneste püüdmisel, Magdaleena oli mehe üle
väga uhke ja rääkis kõigile temast kui võimsast hiietargast, talle meeldis Leemeti metsikus
- kuigi Leemetil oli Magdaleena, ei tundnud ta end külas siiski õnnelikuna, ootas pikisilmi
poja sündi, et talle ussisõnu õpetada, kevadel laps sündiski
31.
- ussisõnade õpetamisega aga Leemet muidugi kohe algust teha ei saanud, sest poiss oli veel
liiga väike, ta ristiti ja nimeks sai Toomas, Magdaleena hoidis väga oma poega, Leemeti arust
oli naeruväärne kuidas Johannes lapsega rääkis ja tema lalinale vastas, Leemetile meeldis aga