"Hiiekohad Urvaste kihelkonnas"
Mõnel pool soovitati seal palumas ja urjamas käia iga suurema ettevõtmise eel.
Viimasel ajal ja eriti Maavalla õhtukyljel jäi kombeks hiitest tervist nõutada. Selgi
puhul oli tarvis urjata. Hiieväed aitasid ka siis, kui kosilased ei tahtnud tulla või
polnud lasteõnne.
Hiit peeti pühaks tähenduses, et ta kaitseb, toob õnne ja aitab maarahvast hädades.
Hiis oli puutumatu. Tema või isegi ta jäänuki ümber tehti tara, et hoida eemal loomi.
Näiteks Mahu Tammealuse hiietamme ümber oli aed. Usuti, et kui läheduses on hiis,
kaitseb ta sõjakahjude, varguste ja tõbede eest.
Hiies kehtisid omad seadused. Sealt ei tohtinud midagi võtta ega murda, või kui, siis
ainult ravimiseks. Ja ka siis pidi vastutasuks annetama. Janu kustutamiseks ei
tohtinud küünitada suud hiieallikani. Hiies oli keelatud igasugune kurjus, ka kurjad
sõnad. Hiide pidi minema puhta keha ja puhta meelega.
Hiis karistas oma seadustest üleastujat. Rahvas teab palju juhtumeid, kus rikkujat