"hiietalitused" - 1 õppematerjal

"Hiiekohad Urvaste kihelkonnas"

Allika juures elanud pika musta kuuega mees. Seal olnud kaks kaarnat, kes istunud hiie juures püstitatud kahe tulba otsas. Nende tulpade juurde viinud rahvas söögi- ja rahaandeid. Rahaanded peitnud vanamees. [14.] 5 1.3 Aeg, millal ja miks hiies käidi Suuremad urjamised ja palved korraldati tavaliselt pühade puhul. Hiliseimana on hiies tehtud leedotulesid. Nädalapäevadest on kindlalt eelistatud neljapäev. Siis püüti toimetada kõik hiietalitused. Neljapäev oli meil pühaks päevaks veel ajalooliselgi ajal.[14.] 1.4 Põhjused, miks hiies käidi Maarahvas käis hiies nõu pidamas, palumas, kohut mõistmas, tantsimas, kadunuid matmas ja austamas. Käidi veel annetamas, et saada hästi läbi hiieasukatega, et nende abil edeneks kari ja tuleks parem saak, oleks kala- või jahiõnne. Või siis, et tänada. Mõnel pool soovitati seal palumas ja urjamas käia iga suurema ettevõtmise eel.