Territoriaalne korraldus ja ühiskondlikud suhted
Suures osas
näib muistne rahvausund olevat põhinenud mitmesugustel animistlikel kujutelmadel, kus
inimeste ja nii elus kui ka surnud looduse vahel puudus kindel piir. Ajal, mil peamiseks
elatusalaks muutus maaviljelus, kujunes välja mitmesuguste kaitsehaldjate ning
väikejumalate kultus, mida võib seostada indogermaani rahvaste kasvava mõjuga.
Kultuslikud toimingud olid seotud põllutööde ja karjahoidmisega, aga ka koduga. Läti
Henriku teadetest nähtub, et pühaks peeti hiiesalusid ja mägesid, paljud kohanimed ja
muistendid viitavad jõgede, järvede, kivide ning allikate austamisele. Muinasaegsetest
jumalustest teame ainsana nimepidi Henriku poolt mitmel korral nimetatud Tharapitat,
saarlaste suurt jumalat, kes vastab tõenäoliselt hilisemast rahvausundist tuntud Taara või
Toorule. Vaevalt kujutas Tharapita siiski mingit ülemjumalat, nagu mõnikord on arvatud.
Mingi ainu- või peajumala idee näib olevat olnud eestlastele hoopis võõras. Jumalad ja