Kivirähk "Rehepapp" ja "Mees, kes teadis ussisõnu"
ratsionalistina asju sellisena, nagu nad on. Kui ristiusu demoniseerimine on eesti ajalooromaanis
üldiselt tavaline, siis siin on hiiekultus sellega võrdselt negatiivne: "Hiietark on tavaline petis, kes
oma pühade pärnade all vigurit teeb samasugune suli nagu need mungad, kes Johannesele ja
külarahvale igasuguseid lollusi õpetasid". Ja vaevalt on siinsetes ajalooromaanides varem kohatud
peakangelast, kelle elu kõige õnnelikum hetk on tema pulm hiiesalus, mis äsja on liha
küpsetamiseks maha raiutud ja põletatud ning kelle lootustele on antud luhtuda kahel korral,
kummagi (eba)usu poolt käivitatud vägivallas, kui ta langeb esmalt Tambeti ja Ülgase hiiekoerte
ning seejärel kristlike talupoegade poolt korraldatud tõelise nõiasabati ohvriks. Koos oma
lähikondlastega esindab ta aga seda tervet mõistust, mis paneb onu Vootelet alatasa Ülgasega
annaabi.ee 
