"Hiiekohad Urvaste kihelkonnas"
Üks
näide selle kohta on Kanepi kihelkonnast Krootuse vallast Kõlleste külast, kus
ohverdati Kalmutemäel kasvavale kuusele.
Rahvapärimustest selgub, et mõnel pool on surnute hingi toidetud hiies. Seda tihti
sügiseselt hingedeajal, mil usuti esivanemaid taas oma kodu külastavat.[1 lk 15-18]
Hiis on püha paik, kus kehtivad iidsed käitumistavad
Hiies:
- hoitakse rahu ja puhtust;
- puudele, põõsastele, inimestele ja loomadele ei tehta liiga ei mõtte, sõna ega teoga;
- hiierajatisi ei lõhuta;
- hiide jäetud ande ei võeta kaasa;
- ohvrikivi otsa ei ronita, allikasse ei minda jalgupidi sisse;
- loodusande ei korjata;
- hiide ei viida (lemmik)loomi;
- lõkkepuuks tohib võtta vaid mahalangenud puid, soovitav on lõkkepuud kaasa tuua;
- loomulikke vajadusi rahuldatakse väljaspool hiit;
- hiiest lahkudes võetakse kaasa vaid isiklikud asjad ja prügi.
Võimaluse korral:
- Hiide minnakse ja sealt lahkutakse värava kaudu. Mõlemal puhul oleks
kena koputada lokulaulale.