Hiiepaigad Romet Pazuhanits Mis on hiis? · Eesti rahvapärimuses looduslik pühapaik · Taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut · Tänapäeval mõistetakse Maardu hiis hiie all peamiselt püha puudesalu · Hiisi peetakse üldiselt Eesti rahvausundi keskseteks rituaalpaikadeks · Hiis oli pühakoht, kuhu toodi jumalatele ohvreid ning kus seisid jumalakujud · Eestis on pühapaiku ligi 550 Kiigeoru hiiesalu Tartumaal Traditsioon · Rahvakalendri tähtpäevadel, hingedeajal, põllutööde alguses ja lõpus käidi hiies palvetamas ja ande viimas · Hiisi on peetud seotuks matmispaikadega Pärnamäe hiis Hiiekohas ei tohtinud: · Raiuda/ murda puid ja oksi · Niita heina, künda, kaevata ega karjatada loomi · Roojata ega prügi maha jätta · Lärmata · Vanduda ega tülitseda · Rah...
2) Pandi peale maksud, koormised.Teotöö 14 saj. Maksudest: Loomusrent e hinnus- pidi andma kindlaid andameid valitsejatele. Vili,küttepuud,vaha jne. Mida aadlikel vaja oli. Vakus-maksude kokkukogumine. Vakuse kohus.Kirikule maksti kümnist. Eestlased olid ristiusustatud, aga talupojad ei saanud sellest aru, kuna see oli ladinakeelne. Seega ristiusk võrdus maksudega. Säilisid täiesti kõik vanad, muinasaegsed kombed ja uskumused. Käidi pühades hiiepaikades, austati Ukut ja Taarat jne.Kirikus küll käidi, aga missad olid pikad ja jutlused ladinakeelsed. Nende jaoks oli missa nagu puhkusaeg, kus sai silma looja lasta. See oli suureks probleemiks vallutajate jaoks. Selleks hakati maha raiuma pühasid hiiekohti ja maeti kinni ohvriallikad. Prooviti ka surmanuhtlust ja avalikku peksu vms.Ristiusu tähtpäevi hakati ühendama eestlaste tähtpäevadega.Hiiede asemele asutati kirik. Sahaloo kirik on üheks näidiseks
annaabi.ee 
