Hiiepaigad Romet Pazuhanits Mis on hiis? · Eesti rahvapärimuses looduslik pühapaik · Taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut · Tänapäeval mõistetakse Maardu hiis hiie all peamiselt püha puudesalu · Hiisi peetakse üldiselt Eesti rahvausundi keskseteks rituaalpaikadeks · Hiis oli pühakoht, kuhu toodi jumalatele ohvreid ning kus seisid jumalakujud · Eestis on pühapaiku ligi 550 Kiigeoru hiiesalu Tartumaal Traditsioon · Rahvakalendri tähtpäevadel, hingedeajal, põllutööde alguses ja lõpus käidi hiies palvetamas ja ande viimas · Hiisi on peetud seotuks matmispaikadega Pärnamäe hiis Hiiekohas ei tohtinud: · Raiuda/ murda puid ja oksi · Niita heina, künda, kaevata ega karjatada loomi · Roojata ega prügi maha jätta · Lärmata · Vanduda ega tülitseda · Rah...
Eestis, alles 20. sajandil. 2. Kultuuritausta ja –orientatsioonide erinevused – Õigeusu kirik on looduse pühadust kirikliku pühadusega sidunud, kuid Läänekirik mujal Eestis tekitas neile selge vahe. 3. Konfessionaalsus Tsässon – kasutati surnute hoidmiseks Pühapaik – seosed asustusmustriga ja koht sakraalmuististe võrgustikus Pühapaikade hierarhia – pühapaigad ei olnud kindlasti ühesuguse tähtsusega, olid küla hiiepaigad, kihelkonna hiiepaigad ning siis veel mõned eriti tähtsad hiiepaigad, kus käisid inimesed väga pika maa tagant. Kesksed ja lokaalsed pühapaigad – staatus tuletatav kohast vastava ajastu asustusmustris, keskusperifeeria süsteemist Keskseid pühapaiku: Võnnu Mäesuitsu ohvrikoht Paluküla Hiiemägi: keskne pühakoht kolme kihelkonna piirialadel Kõrvaline pühapaik on näiteks Hatajärv, kuhu käisid nõiad on andameid viimas ja millest üldjuhul eemale hoiti. Läänemeresoome pühapaigad ja neis käimised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
