A. Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu"
Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua
armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Kuid ,,Ussisõnades" on
talurahavas väga ristiusu meelt -kõigepealt jätsid nad lihtsa elu metsas ja hakkasid
raskelt maad harima ja lisaks sellele lasid oma nimed ristiinimese kombel ümber
nimetada.
,,Mees, kes teadis ussisõnu" peategelane Leemet jutustab oma elukäiku
muinasjutulise loona. Kogu Leemeti elu kulgeb võitlus maailma kahe vastandi -
poolearulised hiiekummardajate ja silmakirjalike Kristuse jüngrite vahel.
Lugu on täis pikitud mõistukõnest nii minevikust kui käesolevast ajast. Kuid loo
arenedes käib metsarahva maailm alla ja hääbub tasapisi. Metsaasukate tarkust, juuri
ning müütilist Põhja Konna jääb hoidma ainult Leemet- viimane mees, kes teadis
ussisõnu.
Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka
võimu ja valitsemist selle asukate üle.
Kivirähki elulugu
annaabi.ee 
