Muistsed Eesti pühapaigad
hoopis teistsugust nime – näiteks Silmaallikas, raviallikas, Päevaallikas, Jaanimägi. Nimesid on palju
ja tegelikult on igal kohal oma nimi. Lihtsalt PõhjaEestis esineb pühapaikade nimedes tihti "hiis", aga
LõunaEestis mitte. Selle põhjus võib peituda geograafilises erinevuses, kuid ka selles, et
LõunaEestis hävitati 17. – 18. sajandil palju pühapaiku. Kas neid enne just hiiekohtadeks nimetati,
me ei tea. Pühad paigad olid need küll.
Siiski pole hiite puhul nende füüsiline või looduslik pool kõige olulisem. Paljud hiiekohad võivad
botaanilisest, arheoloogilisest või mingist muust teaduslikust aspektist vaadatuna olla ka suhteliselt
väheolulised. Pühapaiga olemus seisneb ikkagi ta tähtsuses inimesele. Hiied ja teised looduslikud