"Eesti esiaeg" - arutlus
loodusobjekte, nähtusi, paiku ja esemeid pühadeks, milletõttu ohverdati palju neile ja
hoiti nendega häid suhteid. Usuti, et inimesel ei piisa elamiseks ainult füüsilisest kehast,
et hoida keha elus, oli vaja hinge, mis lahkus inimese kehast kui saabus surm. Loodusesse
suhtuti kui millegisse eriti võimsasse ja pühasse. Usuti vaime, haldajaid ja jumalaid
neile ohverdati ja vajadusel paluti abi. Ohverdati kindlates paikades(hiiedes,
ohvrikividel). Ohverdamise kõrval tegeleti ka ennustamise, nõidumise ja maagiaga.
Suhted teiste alade naabritega olid muinasaja algul rahulikud. Alles pronksiajast
alates pärinevad esimesed kindlustatud asulad, mis viitavad sellele, et inimesed soovisid
kaitsta end kellegi eest ja ehitasid selleks linnuseid ning eelnevalt mainitud kindlustatud
asulaid. Rooma rauaeg oli rahulikum ajajärk, mil linnuseid kasutati perioodiliselt ja
sellest ajajärgust puuduvad ka relvad kiumaterjalis
annaabi.ee 
